Novembri alguses 2025. a käis VeeRa partner ja finantsjuht Helika Parts koos Saku valla finantsjuhi Randar Lohuga esinemas Äripäeva raadios teemal “Finantsjuhtimise tulevik: Excelist sisuliste otsusteni”. Saatejuht Tõnu Einasto. Saadet saab järelkuulata siit: LINK
VeeRast sai igapäevane turvaline tööriist
Saku valla finantsjuht Randar Lohu on VeeRa pikaajaline kasutaja, kes on näinud nii Exceli ajastut kui ka digirevolutsiooni. Kuus aastat tagasi Sakus tööd alustades oli tal enda sõnul lihtsam, sest seal oli VeeRa juba kasutusele võetud. “Eelarve koostamine muutus lihtsamaks, sest kulujuhtidel on võimalus taotlused ise süsteemi sisestada koos vajalike lisamaterjalidega ning neid saab ühiselt üle vaadata. Eelarve valmib mugavalt ühises infosüsteemis,” selgitab Lohu.
Varasemal Exceli ajastul tuli valmis tabelid laiali saata, mis tagasi tulles sisaldasid sageli kopeerimisel tekkinud vigu ja erinevusi – need on aga VeeRas välistatud.
Lohu kiidab ka seda, et süsteem teeb kulujuhid iseseisvamaks, sest see on neile igapäevane tööriist – nad saavad jooksvalt kursis olla oma valdkonna eelarve ja selle täitmisega. Süsteemiga saavad kõik võrdselt hästi hakkama, sest tarkvara kasutamiseks ei pea inimesel olema finantsharidust.
Paberihunnikuid enam ei teki
Lisaks mugavusele on VeeRa abil lihtsustunud andmete arhiveerimine ja suurenenud läbipaistvus. Randar Lohu sõnul pole ta Saku vallas töötatud aastate jooksul kogunud ühtegi väljatrükki ega kausta. Saku vald on ka avalikkuse suunas läbipaistev, kuvades alates 2021. aasta suvest VeeRa-st pärinevaid andmeid Power BI platvormil avalikult oma kodulehel.
VeeRa keskkonnas saab taotluste ja eelarve juurde lisada lisamaterjale – näiteks Exceli faile, PDF-e ja hinnapakkumisi. See muudab läbirääkimistel numbrid arusaadavaks ja läbipaistvaks. Lisaks on kogu muudatuste ajalugu jälgitav. Süsteem on veebipõhine ja ligipääsetav igast seadmest ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.
Saku valla finantsjuht Randar Lohu julgustab kõiki finantsjuhte uusi lahendusi proovima. Ehkki kõik arendused maksavad, on need tema sõnul investeeringut väärt: “Protsessid muutuvad kiiremaks, ülevaatlikumaks ja paremini visualiseeritavaks – mis on finantsjuhtidele oluline paremate otsuste tegemiseks.”
Eelarverakenduse saab tööle kahe nädalaga
Uute süsteemide kasutuselevõtu hirm on Helika Partsi sõnul sage, kuid VeeRa juurutusprotsess on kiire ja sujuv. “VeeRa puhul on oluline rõhutada, et klient ei osta lõputut arendust, vaid valmis ja võimeka karbitoote, mis samas areneb igapäevaselt edasi. Kui finantsjuht on valmis kaasa tulema, saab eelarverakenduse tööle sisuliselt kahe nädalaga, tuues VeeRasse nii eelarve täitmise andmed kui ka varasemate perioodide info. Tarkvara on kasutusel väga erineva suurusega organisatsioonides”, selgitab Parts.
Tehisintellekt võib mängu tulla, kuid vastutus jääb inimesele
Kasutajate tagasiside on VeeRa arendajatele väga oluline ning klientidega ollakse pidevas kontaktis. Lisaks kvaliteetsele tarkvarale peetakse tähtsaks ka tasemel klienditeenindust. VeeRa töötaja Liisa Rahe magistritöö raames läbi viidud uuringus VeeRa kasutajate seas vastas 90% kulujuhtidest (umbes 100 vastajat), et eelarveprotsess on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Kõige olulisem tagasiside oli aga see, et VeeRa aitab kulujuhtidel teha paremaid ja kiiremaid otsuseid, luues põhjus-tagajärg-seose planeerimise ja tegeliku eelarve täitmise vahel.
Helika Partsi sõnul arendatakse tarkvara igapäevaselt ning vaadatakse kindlasti ka tehisintellekti (AI) suunas. “Ma siiski ei usu, et AI peaks eelarvet koostama, sest siis oleks see AI eelarve, kuid vastutus jääks ikkagi inimesele,“ arutleb Parts.