2023 a maikuus kaitses Liisa Rahe Eesti Maaülikoolis majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekava magistritöö “Digitaliseerimise mõju kaasatusele eelarvestamisel” (VeeRa näitel) hindele A ning lõpetas ülikooli cum laude! Liisal on varasemast Maksu-ja Tolliameti, pikaajaline Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ning erasektori töökogemus. Alates aprillist 2023 a liitus Liisa VeeRa tiimiga.
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on digitaliseerimine mõjutanud kaasatust eelarvestamisel Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgi täitmiseks olid püstitatud järgmised uurimisülesanded:
- teoreetilisele kirjandusele tuginedes määratleda eelarvestamine ja välja selgitada selle peamised kasutegurid;
- anda ülevaade kaasatuse erinevatest käsitlustest ja selle põhjal välja tuua kaasatuse peamised komponendid;
- varasematele uuringutele tuginedes välja selgitada digitaliseerimise võimalik mõju kaasatusele;
- analüüsida digitaliseerimise mõju kaasatusele eelarvestamisel Eesti kohalikes omavalitsustes.
Eelarvestamist peetakse üheks olulisemaks juhtimise tööriistaks (Lidia 2014; Collier, Berry 2002), kuid varasemates uuringutes on eelarvestamist ka palju kritiseeritud seoses sellega, et eelarvete koostamine on keeruline, ajamahukas (Lidia 2014; Bergmann jt 2020) ning tuntakse vähest kaasatust selles protsessis (Rautiainen jt 2022). Bergmanni jt (2020) sõnul on eelarvestamise edu seotud eelarvete eest vastutavate töötajate rahuloluga, mistõttu tuleb leida viise, et kaasatust ja rahulolu suurendada. Kaasatuse suurendamisel võib abiks olla eelarvestamise digitaliseerimine. Eelnevast tulenevalt oli magistritöö eesmärk välja selgitada, kuidas on digitaliseerimine mõjutanud kaasatust eelarvestamisel Eesti kohalikes omavalitsustes (KOVides). Eesmärgi täitmiseks viidi läbi küsitlus KOV finants- ja allasutuste juhtide seas, kes kasutavad eelarvestamisel VeeRa eelarverakendust. Küsitluses osales 92 eelarverakenduse kasutajat ning saadud vastuste analüüsimiseks kasutati statistilist analüüsimeetodit. Uurimuses osalenud peavad eelarvestamist oluliseks juhtimise tööriistaks leides, et see aitab kaasa tegevusteks vajalike ressursside planeerimisele ja kontrollimisele. Analüüsi tulemustest selgus, et digitaliseerimine on aidanud suurendada kaasatust tõstes rahulolu tööülesannete sooritamise ja teabe jagamisega eelarvestamise protsessis. Tööga rahulolu aspektist on digitaliseerimine aidanud muuta eelarvestamise protsessi mugavamaks ning kiiremaks ja võimaldanud andmeid lihtsamini töödelda, analüüsida ja jälgida. Teabe jagamise aspektist on digitaliseerimine aidanud infot kiiremini ja kergemalt jagada ning võimaldanud juhtidel saada rohkem infot paremate otsuste tegemiseks.
Link magistritööle: https://dspace.emu.ee//handle/10492/8101