Kohtusime 2022. a veebruaris meie hea kliendi, Viljandi Linnavalitsuse Rahandusameti juhataja Marika Aasoga, rääkisime elust, omavalitsustest ja rahandusest.
Sa oled Viljandi linna rahandusametit juhtinud üsna pikalt. Kuidas Sa üldse rahanduse valdkonda sattusid ja mis aastal Sa linnas alustasid?
Alustasin Viljandi linnavalitsuses 2007. aastal sisekontrolörina ja alates 2009. aastast valiti mind rahandusametit juhtima. Lõpetasin 2006. aastal finantsjuhtimise eriala ja 2014. aastal sain Tartu ülikoolist magistrikraadi õigusteaduses.
Millised on olnud suurimad muutused ja väljakutsed ajast kui Sa linna tööle tulid?
Kui rahandusametit juhtima asusin, algas majanduskriis ja sellega toimetulek oli tõsine väljakutse. Saime hakkama. Tsentraliseerisime koos pearaamatupidajaga raamatupidamise, hakkasime ostuarveid elektrooniliselt menetlema, kaasajastasime eelarvestamise protsessi. Koroonaga kaasnes kaugtöö organiseerimine.
Kas 2017. a teostunud haldusreform Viljandi linna ka kuidagi puudutas või oli see pigem ümberkaudsete valdade mure ja rõõm?
Reform läks meie linnast mööda, ühinesid teised meie ümber.
Valitsuskabinet vaatas hiljuti üle ministeeriumite ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks kuni aastani 2035. Ettepanekute keskmeks on tegevussuunad, mis toetavad omavalitsuste õiguste ja kohustuste laiendamist ning riigi üleüldist liikumist detsentraliseeritud valitsemise suunas. Milliseks Sa hindad omavalitsuste võimekust ning kuidas peaks muutuma omavalitsuste tänane rahastusmudel õiguste ja kohustuste laiendamise valguses?
Kõik Eesti elanikud peaksid saama samaväärselt häid teenuseid üle Eesti. On baastase, mis tagatud peaks olema, näiteks lasteaia- ja kooliteenus, sotsiaalteenused, aga ka omavalitsuste taristuga seonduv peaks seetõttu olema rahastatud võrdselt. Tegelikkus on praegu selline, et Harjumaa „kuldse ringi“ kohalike omavalitsuste tulubaas on ülejäänud Eestist oluliselt parem ja selle võrdsustamiseks mõeldud tasandusfond ei tasanda vahesid ammu. Riigi pandud kohustused, mida omavalitsused peavad täitma, peavad olema 100% rahastatud riigi poolt. Meie inimestel peab olema motivatsiooni elada ka mujal, kui ainult suuremates linnades, kus tulubaas suudab pakkuda rohkem teenuseid ja hüvesid, maksta suuremat palka.
Kreeka riigivõlg on üle 200% SKP-st, Eestil Euroopa Liidu pailapsena alla 20%, ometi asume ühises rahandussüsteemis ja riskid on kõigi kanda. Kas suure rahatrüki valguses ei võiks Eesti riik samuti rohkem laenu võtta ja investeeringuid teha, mis tõstaks meie heaolu? Kas detsentraliseeritud valitsemise põhimõtetest lähtuvalt on tänane „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse“ tegelikult juba ajale jalgu jäänud?
Laenamisele piiride seadmine on suures plaanis vajalik. Kui omavalitsustel oleks inimestele teenuste pakkumiseks eraldatud piisvalt raha, ei oleks vaja hädavajalikeks investeeringuteks KOVidel raha laenata. Raha võiks laenata riik ja jagada selle raha omavalitsustele. Leian, et praegu meie elu laenuga veidi tagant aidates saame luua paremad võimalused tulevikuarenguteks, luua konkurentsieelist meie ettevõtjatele ja seeläbi tulevikutulusid riigile. Riigi poolt öeldakse, et omavalitsused on liigselt laenanud ja mõnel on seaduses sätestatud netovõlakoormuse määr lõhki minemas. Öeldakse, et omavalitsused on saamatud või ei mõtle tulevikule, aga riik (loe: ministeeriumid) on tublid, riigi netovõlakoormus kokku on väike. Häirib suhtumine, et on justkui olemas meie, st riik ja nemad ja siinkohal peetakse „nemad“ all silmas omavalitsusi. Tegelikult on see ju üks riik ja üks majandusruum ja ühine eesmärk, et inimestel oleks Eestis igal pool hea elada nii täna kui tulevikus.
Mis Sa arvad riigi tasandil palju segadust põhjustanud tegevuspõhisest eelarve planeerimisest? Erinevatest riigiasutustest on kuulda üsna teravat kriitikat IT-arenduste mahajäämuse ja oluliselt suurenenud finantsosakondade töökoormuse pärast. Kas riik peaks muutuma piltlikult öeldes kasumit teenivaks OÜ-ks või peaks riik olema eeskätt ikkagi rahva hüvanguks ja kõik tegevused ei peaks olema rahalises mõttes „kasumlikud“?
Tegevuspõhine eelarve on minu hinnangul nagu lisakiht rahalise eelarve peal. Kui teeme eelarvet tegevuspõhiselt, siis rahaliselt peame seda endiselt planeerima, et tulud ja kulud ikka tasakaalu jääksid. Eelarvestamise mõttes oleks töörõõm kahekordne. Muidugi peavad igal organisatsioonil olema eesmärgid ja meetmed ja selleks on meil arengukavad ning eelarvestrateegiad. Iga eelarverida peaks sobima mõne arengukavalise eesmärgi täitmiseks ja kui need omavahel siduda, siis on pool tööd tegevuspõhisest eelarvestamisest tehtud. Arengukavas on ka mõõdikud (ja nende sõnastamine on kõige raskem), et eesmärkide täitmist hinnata. Seega arengukavaliste eesmärkide täitmise aruanne võikski omavalitsuste osas olla tegevuspõhise eelarve täitmine. Selline aruanne on majandusaasta aruande kohustuslik osa juba praegu.
Omavalitsuse tegevus ei saa olla kasumlik. Omavalitsuste kaudu osutab riik oma elanikele teenuseid ja tulu, mis neid kulusid katab, kogub riik näiteks maksudena. Tulud on riigieelarves ja kulud on omavalitsuste eelarves. Ilma riigipoolse toeta (mida kaetakse nendesamade elanike ja kohapeal tegusevate firmade maksudest) ei saa omavalitsused toimida. Isemajandamine ei ole võimalik.
Mida Sa arvad rohepöördest? Paljud omavalitsused on Euroopa Liidu rahastuse toel näiteks vahetanud vananenud tänavavalgustuse välja keskkonnasäästliku LED-valgustuse vastu, ometi pole elektriarved vähenenud.
Meid on maailmas järjest rohkem, me tahame üha paremat elukvaliteeti, aga ressursid on piiratud. Muidugi tuleks arutut tarbimist vähendada, kõiki toodetavaid asju ei ole vaja. Kasvav tootmine kurnab looduskeskkonda. Rohepöörde ja keskkonnakaitsega ei tohiks aga liiga eufooriasse minna.
Milline on finantsosakondade tulevik omavalitsustes, kas raamatupidajad lähevad lõpuks pensionile ja tehnoloogia võtab nende koha üle või tuleb peale ka noori ja muutused pole niivõrd drastilised?
Arvan, et raamatupidamises on palju protsesse, mida saab automatiseerida. Kuna sisendid tulevad inimestelt ja tulemus on ka vajalik inimestele, siis päris masinate pärusmaaks see ala ei jää. Uusi noori raamatupidajaid koolitatakse endiselt ja sellel elukutsel on kindlasti tulevikku. Jääb vähemaks lihtsalt andmete „sissetoksimist“ ja rohkem tuleb tegeleda andmetöötluse ja finantsinfo jagamisega.
Oled hiljuti juurutanud Viljandi linnas eelarverakenduse VeeRa ja info interaktiivse visualiseerimise/ärianalüütika lahenduse Microsoft Power BI. Kuidas uute lahenduste kasutuselevõtt näiteks allasutustes sujus ja kas eelarvevahendite planeerimine ning kasutamine on Sinu arvates linnas läbipaistvamaks muutunud?
Kui eelarveandmed on reaalajas kõigile kättesaadavad, siis paraneb läbipaistvus. Oleme Viljandis aastaid juurutanud, et iga asutuse juht vastutab oma asutuse eelarve eest. Eelarve pole olnud mingi salapärane arvude ja koodide jada, mida koostab raamatupidaja ja millest saab aru ainult finantsist. Eelarve on juhtimisinstrument ja andmete kättesaadavus on äärmiselt oluline, et saaks otsuseid teha.
Varem tegime eelarveid Excelis ning tuleb tunnistada, et nende Excelite koostamisele ja töötlemisele kulus oluliselt rohkem aega võrreldes veebirakendusega. VeeRa kasutuselevõtmisel tegime koolitusi ja andsime järelaitamistunde. Kõik sujub kenasti, sest programm on üldiselt loogiline ja hoomatav.
Paljude Eesti omavalitsuste arengukavades on näha oluline elanike arvu kukkumine lähemate kümnendite jooksul. Kas pagulaste ja võõrtööliste lihtsustatud korras riiki lubamine oleks lahendus või kuidas üha kiirenevat ääremaastumist peatada?
Kogu maailm linnastub ja vaevalt suudame seda tagasi pöörata. Põllumajanduses ei ole enam vaja nii palju tööjõudu, kui 100 aastat tagasi, üha suuremate ja nutikamate põllutöömasinate ning tehaste abiga suudame linnad ära toita. Seepärast ei peata ka võõrtööliste arvu kasv ääremaastumist.
Kas naised on head juhid või tegelikult ei peaks kõrgel positsioonil oleva inimese sugu vaatama ja pigem hindama tema vaimseid võimeid? Naised võiksid samas tuua organisatsiooni rohkem empaatiat?
Pole vahet, mis soost inimene on, kõigil on omad eelised. Keegi on tugev ja keegi on kiire ja keegi oskab hästi kirjutada. Tähtis on, et õige inimene oleks õigel kohal.
Kuidas Sa peale tööd lõõgastud? Kas mõtled ikka numbritele või teed näiteks sporti?
Eks ma kannan numbreid ikka endaga kaasas. Aga mulle väga meeldib köögis toimetada ja koos oma perega aega veeta. Kindel pingemaandaja on meie pere hüperrõõmsameelne suuršnautser Ruudi.
Ja lõpetuseks, miks peaksid noored Viljandisse kolima?
Viljandis on lihtsalt mõnus elada!